Dolomiit

Kasutame oma toodete valmistamiseks Põhja-Saaremaal asuva Selgase karjääri dolomiiti, mis on üks kvaliteetsemaid ja ilusamaid Saaremaal. See on eriline oma marmorile omase mustri poolest, seepärast kutsutakse Selgase dolomiiti ka Saaremaa marmoriks.
Selgase dolomiit on tekkinud 425 miljonit aastat tagasi troopilises kliimas settinud karbonaatse muda kivistumisel ürgses Balti paleobasseinis.

Paekivi

Paekivi on karbonaatsete kivimite - lubjakivi, dolomiidi ja mergli üldnimetus. Tekkelt kuulub paekivi blokeemiliste setendide rühma, moodustates sellest esinduslikuma osa.
4. mail 1992. aastal kuulutati paekivi Eesti rahvuskiviks. Eesti paas on esmapilgul hall ja ilmetu, tegelikult aga väga mitmevääriline ja mitmesordiline.

Dolomiit

Dolomiit sisaldab erinevalt lubjakivist kuni 21,7% magneesiumoksiidi, 30% kaltsiumoksiidi ja 48% süsihappegaasi. Lisanditena võib esineda räni- ja savimineraale, raudhüdroksiide ja muud.
Värvuselt on dolomiit analoogne lubjakivile. Lubjakivi ja dolomiidi vahel on olemas pidevad üleminekud, sest suurem osa dolomiidist on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel.
Eesti aluspõjas on tüüpilist dolomiiti vähem kui dolomiidistunud lubjakivi. Enam on dolomiiti moodustunud siluri ajastul. Geoloogilises käsitluses toimus see Siluri ajastu Wenlocki ajajärgu lõpul madalmere litoraali vööndis. Meri oli taanduvas arengufaasis ja enamikul praeguse Saaremaa kohal ladestus ühekülgse, kuid spetsiifilise faunaga ning rohkearvuliste mudasööjate elujälgedega primaarne dolomiitmuda.

Mudasööjate heledad roomamiskäigud algselt tumehallis püriidrikkas settes annavadki kivimile mustrilise ilme. Porsudes muutub püriidikiri kollaseks.